Kevadine pööripäev tähistab astronoomilise kevade algust. Kevad ise ei hooli kalendrist ega tähetarkusest, vaid saabub omasoodu koos kõrgeneva päevakaare ja tema äratatud kevadmärkidega kord varem, kord hiljem.

Kevad tuleb igal aastal teisiti. Nelja aasta eest kattis kevadisel pööripäeval Maavalda paks lumevaip. Kolme aasta eest oli kiivitaja jaoks mätas juba paljas ning esimesed lõokesed, kuldnokad ja kiivitajad kohal. Yle-eelisel aastal kestis jäine ja lumine tali mahlakuuni. Tänavu oleme nautinud juba sooja kevadet, liblikalendu ning lõokese- ja kiivitaja rõõmsaid hääli.

Maakeeltes nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev täna ei pööragi. Päev pöörab kaks korda aastas - talvel jõulude ning suvel suurte päevade aegu. Täna on see päev, kui valget ja pimedat aega on yhepalju.

http://www.maavald.ee/uudised/pyhad/4843-200310227-2014-tuul-teeb-pooripaeval-pesa