14. märts - Emakeelepäev

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele püsimajäämine ning seeläbi ka meie identiteet ja kultuur sõltub eesti keele kõnelejatest endist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeval.

Peterson oli esimesi, kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. Tänaseks on eesti keelest saanud elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel, mis talletab meile ainuomast kultuuri- ja minevikukogemust. Seda tasub hoida.

"KUU" KRISTJAN JAAK PETERSON

Kas lauluallikas

külmas põhjatuules

minu rahva meelesse

oma kastet ei vala?

Kui siin lumises põhjas

ilusas haisuga mürdike

viluses kaljuorus

ei või õitseda kaunisti:

kas siis meie maa keel,

mis kui tasane ojake,

oma ilu tundmata,

heinamaa läbi, sinise

taeva kullases tules

rahuga on jookslemas,

ega toreda häälega,

oma rammu tundmata,

taeva müristamisega

kui meri on hüüdmas;

Kas siis selle maa keel

laulutuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida

Siis ma võtan teid,

selge, sinise taeva

tähed, maa pealt

kõrge isamaa poole

rõõmuga vaadates laulda;

siis ma laulan sind,

ööde kuningas kuu,

kes sa pilvede sülesta

nii kui pungasta lilleke

lõbusa valge palgega

üles tõused taeva all,

kus tulised tähed

maha on langemas

sinu eest musta,

pimeda udu sisse. --

Nõnda, inimeste vaim,

oled sa udus ujumas,

kui su mõte on otsimas

jumalat tähtede alta.